Läbipaistmatud ja sõltuvad inimesed peavad olema valmis selleks, et nende pihta hakatakse tuld ja tõrva pritsima, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
- Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan. Foto: Andras Kralla
Kui keegi vahendab teavet, mis hiljem osutub esialgsest teistsuguseks või kogunisti vääraks, siis võib info saaja tunda end petetuna ning esimese reaktsioonina asuda rünnakule. Seetõttu oleks arukas pahameele ennetamiseks juba algusest peale püüelda selle poole, et edastatav info oleks esitatud läbipaistvalt ja sõltumatult.
Allikas eeldab head
Hiljuti on taas tihenenud vaidlused ajakirjanduseetika üle, kuna mõni artikkel on tehtud kaheldava läbipaistvuse ja/või sõltumatusega. Kui näiteks ajakirjanik ööbib Dubai lukshotellis, mille kulud katab hotell, ja kirjutab sellest positiivse loo, siis võib tekkida seos tellimusartikliga. Hoolimata sellest, kas kõik kirjutatu ongi tegelikult aus, ilus ja suurepärane. Tekib kahtlev eeldus, et kui keegi maksab kulud kinni ehk premeerib, siis justkui ei tohikski olla muud lõpplahendust.
Kui peaks juhtuma vastupidi, et kulude kinnikatja kohta tuleks negatiivne lugu, siis tähendaks see tõenäoliselt koostöö lõppu. Keegi ei taha raha suunata sinna, kust tuleb halba promo. Ei ole vahet, kas see on aus või lausvale lugu.
Eesti Ajalehtede Liidu eetikakoodeksi järgi ei võta ajakirjanik vastu soodustusi ega kingitusi, mis võiksid tema tööga seoses tekitada huvide konflikti või vähendada tema usaldusväärsust. Iseasi on muidugi see, kui palju keegi sellest koodeksist kinni peab. Kindlasti leidub neid, kelle väärtused ei ühti selle mõttega ning nemad ei usu, et näiteks nende jaoks tasuta transport või mõni meene võiks kuidagi mõjutada sõltumatust. Nad on enesekindlad, et nemad teevad õiget asja. Iseasi, kas nende hinnang ühtib avaliku arvamusega.
Ajakirjaniku suurim vara ja väärtus on tema usaldusväärsus
Usaldust tuleb ehitada kaua, et see jääks püsima ning auditoorium mõistaks seda. Kahjuks piisab üksiku(te)st eksimus(t)est, et aastatepikkune töö nullida. Seetõttu tuleks juba piisavalt varakult hakata „ei“ ütlema kiusatustele, kui tahetakse olla usaldusväärne ja tõsiseltvõetav ajakirjanik.
Sõltumatust taotlev teabe edastaja peab suutma ennetada võimalikke konflikte huvide vahel. On oluline tajuda, millal sind mõjutatakse ja kuidas auditoorium seda mõistab. Näiteks ajakirjanik saab enne loo avaldamist küsida nõu kolleegilt või toimetajalt, et keegi hindaks n-ö värske pilguga. Teavet kontrollitakse, testitakse ja vajadusel parandatakse.
Sõnum ajakirjanikele ja teistele teabe edastajatele, kes tahavad olla ja näidata end sõltumatuna, on lihtne: ärge laske end ära kasutada, lööge selg sirgu!
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.